täna oli nii suur sündmus, et ajab kohe laulma-tantsima: üle mitme kuu sain koeraga jälle pikalt käima minna!!! siiani olen nii alates juuli alguspäevadest vaid oma maja juures varvastel tippinud või talla külgedel koperdanud. ungaris sain matkad kuidagi ära käidud, surusin valu pärast hambaid kokku.
kõiges on "süüdi" ramsi põrandapuhastus! vedasin ju üksi terve nädala ruumi tühjaks, kõigepealt riiulite ja kappide sisud, siis kapid ise, diivanid jne. ja tegelikult olid mõned mööblitükid pagana rasked. käisin aga kahe ruumi vahel kandamitega nürilt edasitagasiedasitagasiedsitagasi... ja siis kogu kupatus ju jälle tagasi oma ruumi. see mu kukekannused jälle välja torkaski!
kunagi ammu, kui kaalunumber okseleajavate reumarohtude neelamise järel järsku ja palju tõusis, olid need samuti taldade all püsti. tänu ühele perekondlikule šokisündmusele kadusid ise ära. koos kõigi teiste haigustega, mis tol ajal vaevasid. isegi liigesed said ise tookord terveks :DDD
nüüd siis on ogad püsti, õigemini rippu, röntgenipildilt vaadates üks lausa nii sentimeeter, teine kolmveerand. torgivad mõlemi talla all. ka siis, kui tald õhus on, käivad jubevalusad torked läbi.
perearstilt sain soovituse proovida elektriravi. käisingi seal 7 x. mõlemi talla all pidi tädi sooja pulgaga sõitma. st siis 5 + 5 minutut. ise pidin kogu nalja kinni maksma. 2.30 oli 1 protseduur. tegelikult ma oma kümmet minutit küll ükski kord kätte ei saanud. kõik 5 kardinatagust olid pikali või istukil olevaid inimesi täis ja kui keegi sisse astus ja tädi parajasti minu taldu soojendas, siis tõusis ja läks ta MINU ABIVAJAVAST JA KINNIMAKSTUD AJAST neid teisi aparaatide alla panema, vahel mõnega veel juttu ajama seistes. korra tundus mulle ka, et ta viie minuti asemel neli sisse toksis. samal hommikul ta üldse kaebles pikalt ja käratas mulle, et ei taha enam mu taldu teha! nuhutas ja puhises, ehkki ma vahetasin ju kingi ja loomulikult pesin-viilisin igal hommikul, isegi hästilõhnava jalapuudriga tegin kingad-jalad kokku. küsisin, kas tal on kogu tööpäeva nii palju inimesi korraga. ütles, et on. huvitav, kuidas siis niiviisi ühel ajal inimesed korraga protseduuridele kirja pannakse! ei tahtnud ajapanijale pahasti öelda, ehkki keelel iga hommik kripeldas, kui igat korda eraldi maksin. hästi tore naine on ju. ta vast ei kujuta seda tööd ette, arvab, nagu minagi ennem, et igaühele visatakse kaela, kätte või jalga soojendav lapakas ja 10 minuti pärst võetakse juhtmed küljest. on ju võimatu toimetada mitme ruumi erinevas osas oleva inimese kallal korraga!
nii et kokku 70-st minutist sain "jalgu" umbes poole ajast! ;(
kui kunagi edaspidi veel elektriravi vajan, otsin mõne sanatooriumi, kus minuga tegeletakse üksinda, olgu või kallim maksta.
ühele tallale on aidanud ja tunda olnud ümar olek on jälle lamedaks läinud, aga teine tald on ikka veel pall. mitte silmaga vaadates, aga ma tunnen nii. eriarsti aeg on "juba" pooleteise nädala pärast. vaatab, siis kas võtame need kannad maha või mis pakutakse.
täna ärkasin valuta ja sain käia arvatavasti õhtul võetud kange liigesevaluvaigisti tõttu, mille mõju vist on 24 tundi. hea, et kohe hommikul jalutuskäigu ära tegime, nüüd vist ladistab mitu ööd-päeva.
plaanisin kolme pühadepäeva jooksul viimased puud ära tuua, nüüd vettivad need niigi läbivettinud ja seenetanud notid veelgi. küta siis talvel sellistega!
